Rauno Parras: uus mängijate üleminekute kord annab klubidele kindluse

Eesti Jäähokiliidu president Rauno Parras selgitab uue mängijate üleminekute korra väljatöötamise ja rakendamise olulisust Eesti klubidele kindluse andmise seisukohast.

“Möödunud kevadel ja suvel töötas Eesti Jäähokiliit koostöös Eesti jäähokiklubidega välja mängijate ülemineku korra. Nimetatud korra eesmärgiks on reguleerida mängijate liikumist klubide vahel. Alljärgnevalt selgitan miks Eesti jäähoki vajab mängijate üleminekute korda.

Ilmselt on kõigile teada ja arusaadav, et arenemiseks, kasvamiseks ja kvaliteeti tõstmiseks vajatakse igas valdkonnas  investeeringuid. Investeerimiseks on omakorda vaja kindlust ja usku, et tehtavad otsused on õiged ja toimivad pikaajaliselt.

Täpselt samuti käivad asjad spordis. Iga spordiala tugevuse eelduseks on tugevad klubid, mis suudavad iga hooaja hakul koguda kokku vanuseklassi jagu lapsi ja pakkuda neile piisavaid arenguvõimalusi läbi lapsepõlve ning noorukiea kuni täiskasvanuks saamiseni välja, et tublimad klubi kasvandikud saaksid ja tahaksid hiljem esindada oma klubi esindusmeeskonna tasemel.

Vajame terviklikku klubisüsteemi, et lastel, kes varajases lapseeas otsustavad mingi spordiklubiga liituda, tekiks võimalus areneda ja kasvada ning neil jätkuks kogu protsessi vältel midagi, mille poole püüelda.

Sellise arengu tekkimiseks peavad ka spordiklubid julgema investeerida. Eeskätt peavad klubid panustama treeneritesse, kui klubi põhilistesse väärtuse loojatesse ja kandjatesse, kes klubi lastest sportlase voolivad.

Lisaks peavad klubid investeerima treeningbaasidesse, et neil oleks kvaliteetne koht, kus lapsed ja täiskasvanud saaksid harjutada ja võistelda.

Ühtlasi peavad klubid panustama varustuse kättesaadavusse, et lapsevanemad, kelle lapsed spordiga alles alustavad, ei peaks kohe hakkama kallist varustust ostma, vaid saaksid alguses hakkama klubi abiga ja alles seejärel, kui ala juurde jäämine kindel, peaksid hakkama varustuse ostmisele mõtlema.

Veel on vaja investeerida organisatsiooni tugevusse, võistluste korraldamisse, kohtunike järelkasvu jne, et tekiks süsteem ja kõikidel klubi kasvandikel asjad toimiks, oleks olemas pidev võimalus sobival tasemel võistelda, reisida, laagrites käia jne. Kindlasti on see loetelu pikem, kuid ehk sai kõige olulisem siinkohal välja toodud.

Kõik need investeeringud, kui panna hetkeks täisväärtuslike ühiskonnaliikmete kasvatamine hetkeks kõrvale, teeb klubi ühe põhieesmärgi nimel – kasvatada sportlasi, kellest töökaimatel ja tublimatel tekiks sporditurul väärtus.
Sellest väärtusest peab kasvatajaklubi osa saama, et tekiks võimalus see raha taas investeerida uute sportlaste leidmisse ja kasvatamisse.

Et kõiki neid investeeringuid korralikku klubisüsteemi tekkimiseks teha, peab klubi lisaks kuludele planeerima ka tulusid ja seega on väga oluline, et maastikul, kus klubi toimetab, kehtiks kord ja ühesed ning selged tegutsemispõhimõtted kõikidele.

Siit ka Eesti Jäähokiliidu juhatuse poolt 31.05.2016 kinnitatud Mängijate ülemineku kord, mis reguleerib mängijate liikumist klubide vahel selliselt, et kui mõni klubi soovib endale teise klubi poolt hoki juurde toodud ja koolitatud mängijat, kehtib selleks konkreetne ülemineku kord ja vana klubi saab selle alusel uuelt klubilt kokkulepitud kompensatsiooni, et saadud raha uutesse lastesse investeerida.

Uus klubi investeerib tulubaasi, saades endale mängija, kelle eest ta hakkab tulevikus saama kuumaksu lapsevanematelt koos kohaliku omavalitsuse poolse toetusega.

Kui aga mõnel klubil ei ole mõnes vanuseklassis meeskonda ja seetõttu kaob mõnel lapsel ajutiselt väljund oma klubis, saab omanikklubi mõne teise klubiga kokku leppida, et mängijaõigused jäävad omanikklubile, kuid samas läheb mängija määratud ajaks uude klubisse laenule ilma üleminekut vormistamata ja üleminekutasusid maksmata. Klubimaksu ja kohaliku omavalitsuse toetuse laekumise saavad klubid ise omavahel kokku leppida.

Kui aga soovitakse ühest klubist teise siirduda, siis on olemas kord, mille alusel seda teha.”

Rauno Parras

Eesti Jäähokiliidu president