Kuulsuste Hall

Eesti Jäähoki Kuulsuste Hall

Räli Märt (2)

# 1 – MÄRT RÄLI (07.03.1938 Rakvere)

Märt Räli on jäähokimängija ning jäähoki- ja jalgpallitreener. Lõpetas 1956 Jõgeva Keskkooli ja 1961 TRÜ KKT, täiendas end 1969 Moskvas KKKI-s. Hokitreeninguid alustas 1952 Jõ­geval Valdur Rajalo juhendamisel.

Tulnud 1970, 1972 ja 1977 Kohtla-Järve Keemiku meeskonnas Eesti meistriks. Juhendanud 1964–77 Eesti MV-tel 5 kulda, 3 hõbedat ja 5 pronksi võitnud Keemiku meeskonda.

Töötanud 1961–64 Jõgeva SK-s, 1964–77 Kohtla-Järve LNSK-s ja Keemiku klubis ning 1977–91 Tartus jäähokitreenerina, 1989–2007 Mart Reiniku Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajana, 1987–97 Tartu Lastestaadioni / Jalgpallikooli ja 1997–2005 Tartu Spordiklubi 10 jalgpallitreenerina, 1997–03 TÜ KKT õppejõuna ning aastast 2006 hokiklubi Kajakas vanemtreenerina. 1997 juhendas Eesti MV-tel teiseks ja karikavõitjaks tulnud Tartu meeskonda Välk-494.

Osales 1999–2003 Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) koolituskava “Progress” kursustel (I–III). Kuulunud Eesti Jäähokiföderatsiooni presiidiumi.

Smirnin Aleksei

# 2 – ALEKSEI SMIRNIN (28.12.1939 Petseri)

Aleksei Smirnin on jäähokimängija ja treener. Lõpetas 1958 Tallinna 19. Keskooli  ja 1974 TPedI KKT. Hakkas jäähokit harrastama 1957 Ekskavaatori hokimeeskonnas treener Uno Veski juhendamisel. Kõrvalalana mängis Enno Karrisoo suunamisel käsipalli.

Tulnud 1962 käsipallis Tallinna Norma meeskonnas ning 1962 jäähokis Kalevi ja 1966 Tallinna Ekskavaatori koosseisus Eesti meistriks. Valiti 1959 ja 1962 Eesti jäähoki MV parimaks väravavahiks. Mänginud hooajal 1961/62 Eesti koondises NL-i B-grupi mv-tel 10 mängu.

Töötanud treenerina 1974–78 Tallinna Lastestaadionil, 1978–81 Tallinna Oktoobri raj-i LNSK-s, 1982–2000 Tallinna jääspordikoolis, 2001–03 hokiklubis Sport, 2003–05 hokiklubis Unistars ning aastast 2006 hokiklubis Purikad.

Olnud NL-i rahvaste talispartakiaadil Eesti noortekoondise treener ning hiljem MM-i D-grupi ja II divisjoni turniiridel noorte- ja juunioride koondise treener.

Kuulunud 1975–88 Eesti NSV Jäähokiföderatsiooni juhatusse, aastast 2006 olnud Eesti Jäähokiliidu treenerite kutsekomisjoni liige. Tegutsenud aastast 1977 ka kohtunikuna.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

# 3 – ALEKSANDR ŠLJAPNIKOV (12.10.1956 Gorki, Vene NFSV)

Aleksandr Šljapnikov on jäähokimängija ja -treener. Lõpetas 1974 Gorki 137. Keskkooli. Jäähokitreeninguid alustas 10-aastaselt Viktor Konovalenko juhendamisel, hiljem on treeninud Juri Issajevi, Valeri Tšekalkini ja Aleksandr Romantsovi käe all.

Alates 1974 elanud Narvas, mänginud aastani 1990 Kreenholmi meeskonnas, esialgu NL-i MV-te B- ja hiljem A-grupis, visanud 537 väravat. Mänginud hooajal 1990/91 Soome MV-te II liigas Savonlinna LaiPa meeskonnas.

Olnud 1992, 1994–96, 1998 ja 2001 Eesti meistreid, viimati mängiva abitreenerina. MV-te edukaim väravaviskaja 1993 ja 1996.

Olnud 1997–2001 Eesti koondise, 1997–2003 juunioride (U-20) koondise ning 2006 ja 2012–13 noorte (U-18) koondise abi- ja peatreener. Paljud tema õpilased on mitmekordsed Eesti noortemeistrid ja medaliomanikud.

Töötanud aastast 1992 Narva Paemurru spordikoolis.

Barinov Arkadi

# 4 – ARKADI BARINOV (07.08.1932 Tallinn – 11.08.2012 Tallinn)

Arkadi Barinov oli tuntud jäähokimängija ja jalgpallur. Õppis 1948-1949 Põltsamaal ja lõpetas 1950 sepana Viljandi tööstuskooli. Sportima hakkas Viljandis, tuli 1949 Tööjõureservide vabariiklikuks poksimeistriks. Tallinnas juhendasid tema jäähoki- ja jalgpallitreeninguid Kalevis Elmar Saar ja Dünamos Anatoli Ivanov.

Tuli jäähokis viiekordseks Eesti meistriks 1960 Tallinna Kalevi, 1963 Ekskavaatori ning 1964, 1965 ja 1968 Tempo koosseisus. Samuti võitis 1957 ja 1959 jalgpalli meistritiitli Ülemiste Kalevi meeskonnas. Töötas 1967-1990 Tallinna Taksopargis taksojuhina.

Hukkus Rahumäe kalmistul mõrvari käe läbi kui läks appi rünnaku ohvriks langenud naisele. Pälvis postuumselt Kodanikujulguse aumärgi.

Arkadi Barinovi poeg Andrus tuli 1983. aastal Eesti jäähokimeistriks ja karikavõitjaks Tallinna Talleksi meekonnas ning on kolmekordne Eesti meister trekisõidus.

Eapost Tõnu (4)

# 5 – TÕNU EAPOST (09.01.1947 Kohtla-Järve – 27.03.2014)

Tõnu Eapost oli jalgpallur ja jäähokimängija. Lõpetas 1965 Kohtla-Järve 1. Keskkooli. Alustas jalgpalli- ja jäähokitreeninguid 14-aastaselt. Tema jalgpallitreenerid olid Artur Veinberg, Elmar Saar, Uno Piir, Roman Ubakivi ja Vladimir Klotškov, jäähokitreenerid Mihhail Järnev, Julius Raudsepp, Märt Räli, Aleksandr Polozov ja Viktor Kuznetsov.

Jäähokis tuli 1970–85 Kohtla-Järve Keemiku meeskonnas 10 korda Eesti meistriks ning 8 korda karikavõitjaks. Mängis 1967–68 Tallinna Ekskavaatori meeskonnas NL-i B-grupi MV-tel, 1981–83 Keemiku meeskonnas NL-i MV-te III liigas ja 1984–86 NL-i kehakultuurikollektiivide karikavõistlustel ning 1987–89 Outokumpo meeskonnas Soome MV-te III liigas. Oli 1996–98 Kohtla-Järve Spordikeskuse direktor ja ühteaegu Centrali jäähokimeeskonna treener.

Oli jalgpallis väravavahina Eesti MV-tel 1988 hõbeda ning 1966, 1968, 1970, 1975 ja 1990 pronksi võitjaid; 1986 Estonia kaevanduse meeskonnas ka karikavõitjaid.

Mängis 1963 Eesti noorte, 1969 juunioride ja 1973 meeste esindusmeeskonnas ning oli 1973 Balti turniiri võitjaid. Kuulus 1983–84 NL-i MV-te II liigas mänginud Tallinna KSMK meeskonda. Mängis Eesti MV-tel 44-aastasena Tallinna Sadama ja 56-aastasena Narva JK Transi koosseisus.

Juhendas 2003–04 Narva JK Transi jalgpallimeeskonna väravavahtide treeninguid, hiljem töötas Harrastajate Hokiliigas mängiva Rakvere Nooruse treenerina.

Kuulus 1995–2001 Eesti Jäähokiföderatsiooni juhatusse.

Tõnu Eapost lahkus meie hulgast 27. märtsil 2014 raske haiguse tagajärjel. Mitmekülgne spordimees leidis oma viimse puhkepaiga Lüganuse kalmistul.

Tõnu Eaposti poeg Eduard Eapost on mänginud Eesti jäähokikoondises ning Kohtla-Järve Centrali meeskonnas.

Ahi Jaan (2)# 6 – JAAN AHI (05.05.1936 Tartu)

Jaan Ahi on jäähoki- ja jalgpallitreener ning pikaajaline Eesti Jäähokiföderatsiooni juht. Lõpetas 1954 Jõgeva Keskkooli ja 1968 TRÜ KKT.

Alustas jäähokitreeninguid 1950 Valdur Rajalo juhendamisel. Mängis ka jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli, harrastas kergejõustikku.

Tuli jäähokis 1952–54 Jõgeva ja 1953 Tartu oblasti meeskonnas Eesti koolinoorte meistriks ning 1956 Tartu Dünamo meeskonnas Eesti karika võitjaks ja MV-tel teiseks.

Olnud 1960–63 Tartu tehase nr 32 ja 1963–64 Tallinnas Punase RET-i spordimetoodik, 1964–77 Tallinna Lastestaadioni jäähoki- ja jalgpallitreener. Paljud tema õpilased on tulnud koolinoorte, noorte ja täiskasvanute Eesti meistriks.

1977–91 ENSV Spordikomitees jäähoki peatreener ning 1966–91 Eestis noorte võistlussarjade “Nahkpall” ja “Kuldlitter” eestvedajaid. Kuulunud 1964–2001 Jäähokiföderatsiooni juhatusse ja olnud 1991–2001 peasekretär, 1998–2001 EOK täitevkomitee liige. Olnud 1979, 1982 ja 1985 Nõukogude Liidu rahvaste suvespartakiaadil Eesti delegatsiooni majandusjuht.

Tegutsenud jäähoki- (1960 vabariiklik kategooria) ja jalgpallikohtunikuna (1965–76).

Kuulunud aastast 2003 Eesti Spordiajaloo Seltsi, saanud Eesti Spordimuuseumi teatmematerjali kogumise võistlusel uurimustööde “Eesti jäähoki aastatel 1934–84” (2009) ja “Eesti jäähoki aastatel 1985–2010” (2010) eest esimese auhinna.

Avaldanud aastast 1952 ajalehtedes ja ajakirjas Kehakultuur jäähokiartikleid, olnud a-st 1990 Eesti spordi aastaraamatu autoreid. Aastast 2003 Harrastajate Hokiliiga peasekretär.

Jaan Ahi poeg Andrus on endine nimekas väravavaht, kes tuli neljal korral Eesti meistriks ning kuulus 1989-1992 Moskva Krõlja Sovetovi koosseisu.

MillerRein# 7 – REIN MILLER (02.08.1938-10.04.2017)

Aprillis meie hulgast lahkunud Rein Miller oli Eesti rahandustegelane, poliitik ja sporditegelane. Ta töötas aastatel 1962–1963 Tallinna linna rahandusosakonnas ökonomistina, aastatel 1963–1966 Tallinna Mererajooni rahandusosakonna asejuhataja ja juhatajana. Aastatel 1966–1990 töötas ta Eesti NSV Rahandusministeeriumis, olles kaubanduse ja teeninduse finantseerimise osakonna juhataja, kontrolli ja revisjoni valitsuse juhataja, riigitulude valitsuse juhataja ning eelarve valitsuse juhataja. Aastatel 1990–1992 oli ta Edgar Savisaare valitsuses rahandusminister. Aastatel 1993–1994 oli ta AS-i Eesti Sotsiaalpank juhatuse esimees, aastatel 1994–1996 AS Naviplast peadirektor, 1992–2008 oli ta turvafirma Falck Baltic finantskontrolli juhataja.

Ta harrastas aastast 1950 Jõgeva Keskkoolis Valdur Rajalo juhendamisel jäähokit. Aastatel 1976–1999 oli Miller Eesti Jäähokiföderatsiooni president.

Milleri ajastul mängisid kolm Eesti võistkonda Nõukogude Liidu sarjades: Narva Kreenholm, Tallinna Talleks ja Kohtla-Järve Keemik. Kreenholm lõpetas oma parimal hooajal esiliigas 2. kohaga. 1998. aastal jõudis Eesti koondis MM-i üleminekuturniirile ning mängis Klagenfurtis pääsu eest kõrgseltskonda USA, Austria ja Kasahstani koondistega.

Rein Miller oli noore tennisetähe Anett Kontaveidi vanaisa.

 

STATUUT

Eesti Jäähoki Kuulsuste Halli liikmed kinnitab Eesti Jäähokiliit.

Esimesed kuus Eesti Jäähoki Kuulsuste Halli liiget valis Eesti Jäähokiliidu juhatus mais 2016.

Alates 2017. aasta kevadest korraldab EJHL uute liikmete nimetamiseks avaliku küsitluse.

“Soovime väärikalt tunnustada Eesti jäähoki arengusse silmapaistva panuse andnud tublisid inimesi. Sarnastelt teistele hokiriikidele sai nüüd ka Eesti jäähoki oma kuulsuste halli. Kuna jäähokimängu alustavad kuus mängijat, siis sai ka Eesti Jäähoki Kuulsuste Hall endale 2016. aasta kevadel kuus esimest auväärset liiget. Järgnevatel aastatel tuleb neile kindlasti väärikat lisa,” ütles Eesti Jäähokiliidu president Rauno Parras.