Ühe reisumehe lugu: Andre Linde

Ühe reisumehe lugu: Andre Linde

Linde nimi Eesti hokihallides on tuntud rohkem Indreku kui kohtuniku, harrastajateliiga kõva mängumehe ning samuti ühe kõvma Eesti hokikaupmehe omana, samuti Tornaado hokiklubi ühe liidrina.  Seda kipub aga juba varjutama 1999. aastal sündinud Andre oma. Tegemist on Indreku hokipere kolmest vanima poisiga. Kui keskmine vend, andekas väravavaht Mario Roland pidi põlvede tõttu mängu pooleli jätma ning noorim Steven lõi eelmisel nädalal Eesti lastesarjades oma esimese värava, siis on Andre see noormees, kes nädala lõpus U20 MM-turniiril tõmbab selga Eesti koondise särgi.

Andre hokiajalugu on värvikas ning tänapäevale omaselt kirju. Hokiteed alustas ta toona Premia jäähalli nime kasutanud jääl Purikate hokiklubis treener Andrei Griškuni käe all. See 1999/98 poiste rühm oli täis huvitavaid hokipoisse. Kuid kahjuks ei kestnud kuigi pikalt. Edasi tuli liikumine Linnahalli jääle ning Unistarsi võistkonda. Seal sai Andre treeneriks Gennadi Korobov, treener, keda võib julgelt nimetada meheks, kes Andrest hokimehe, kes ta täna on, vormis. Ja mitte üksnes Andrest. Gennadi Korobovi käe alt on tulnud Eesti noortehokisse viimase kümne aasta jooksul hulgi mängijaid, sellest Andre grupist nimekaimana ehk Robert Arrak. Ka Unistarsile ei jätkunud pikka iga – selle mängijatebaasile rajasid treener Korobov ja Andre isa Indrek Tornaado hokiklubi. Linnahalli jäält koliti Jeti jäähalli ja mängud läksid aina ägedamaks.

Tornaados mängides tuli mänge nii Eesti kui Soome lastesarjades ning Andrest kujunes välja righti poole ründav äär. Pikk ja vibalik noormees on alati silma paistnud kiire hokitaibu ja kõva tahtmisega. 

Paar aastat tagasi oli selge, et kurss tuleb võtta Soome suunas. Tornaado meeskonnaga mängud näitasid, et poisil potentsiaali on ja suures mängus läbilöögi võimet ka. Esimeseks klubiks lahe taga sai Helsingi Red Wings. Ning algus oli sedavõrd huvitav, et Andre käis veel koolis Eestis ning mängis ja treenis juba Soomes. Meeletu edasi-tagasi sõitmine ja õppetükkide tegemine laevareisil on täiesti omataoline peatükk Eesti hokiloos. Kuid poisi siht ja tahtmine olid paigas. Juba hooaja lõpuks kolis noormees tugevasse Helsingi Karhu-Kissati meeskonda. Möödunud hooajal valis Andre endale uueks koduklubiks Järvenpää KJT Haukat. Seal oli treeneriks endine NHL-i mees Sami Helenius, kes olnud treeneriks ka Eesti noorte ja juunioride koondises.

KJT Haukatis on Andre teinud korraliku arenguhüppe. Kiitsakast hokipoisist, kes endast kaks korda suuremat hokikotti halli vedas, on saanud noor ja tugev mehehakatis. Iseseisev töö jõusaalis on kasvatanud liha luudele. Oma noortekoondise debüüdi tegi Andre 2016. aasta kevadel Valdemoros, kus Eesti võitis kohe II divisioni B-grupi kuldmedalid. Ning aasta hiljem oli Gangneungis Andre suures rollis kui IIA turniiril kõiki südika mänguga üllatanud Eesti mitte üksnes ei jäänud esmakordselt sellele tasemele püsima, vaid naases hõbemedalitega. Andre uisutas kolmikus Tartu poisi Dmitri Kuznetsoviga ning praegu Nynäshamnis (Rootsi) mängiva Artemi Aleksandroviga.

Sellesse sügisesse jääb ka Andre debüüt Eesti meestekoondise ridades. Crowns Baltic Challenge Cup turniiril Klaipedas jäi kõigile meelde Ukraina mängu järgses bullitiseerias visatud kaunis värav, kus vastase väravavaht viidi ikka kohvile küll.

Dumfriesi mängud on ukse ees ning Linde #16 on üks poisse, kelle tegemisi tasub hoolega jälgida. Eesti meeskonna vastased Šotimaal on Jaapan, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Holland ja Rumeenia. 

Autor: Ahti-Kullervo Jõgi

Attachment

18033245_1328342197232844_7075324982031885347_n